Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute küpsiste kasutamisega. Kui soovite keelata küpsiste salvestamist teie seadmesse, kohandage palun oma brauseri turvaseadeid.

Loe lähemalt

Loomaarst Julija Abram: Kas minu lemmik on ülekaaluline?

Autor: Julija Abram/ loomaarst ja Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president

13.01.2022

Ülekaal on tänapäeva ühiskonna üks enimlevinud toitaineline haigus. Levimus on väga tugev nii inimeste kui ka lemmikute seas. Arvatakse, et Euroopas on ülekaalulisi lemmikuid hinnanguliselt 40-60%. Mina leian, et ülekaalulisuse põhiprobleemiks on omanike teadmatus, milline peaks olema lemmiku ideaalne kehakaal/-konditsioon ja arvamus, et natuke ümaram lemmik on ka terve ja armas.

Ülekaalu tekkepõhjused

Reeglina tekib ülekaal siis, kui päevane sisse söödetav kaloraaž ületab kulutatud energia mahtu. Ehk, omanik ei oska õigesti hinnata lemmikule pakutavat toitu, selle kaloraaži ja kogust. Samuti liialdatakse maiustega. Üksikutel juhtudel on liigsete kilode tekkepõhjuseks haigus, mis mõjutab lemmiku ainevahetust. Ülekaalu riskifaktoriteks on looma vanus, tõug, sugu, kastreerimine/steriliseerimine ja omaniku arusaam toitumisest ja tervisest, sh. füüsiline aktiivsus, toitmise kord ja viis, teiste lemmikute olemasolu peres jm.

Kõige sagedamini näen, et omanikud annavad oma lemmikutele nende vajadustele mittevastavat toitu (energiarikkamat kui vaja) või annavad toitu liiga palju. Inimestele on väga oluline lemmiku toitmise protsess ja seetõttu kiputakse liialdama ka igasuguste maiustega või pakkuma lemmikule palasid oma toidulaualt. Kui kõik ebasoodsad tingimused on täidetud, võib omanik, soovides pakkuda lemmikule armastust ja teha head, teha lemmikule hoopis karuteene ja ta ülesööta, ise seda märkamata.

 Kas peaks jälgima kehakaalu või kehakonditsiooni?

Vastus on “jah”, me peame jälgima mõlemat koos. Kehakaalu termin on paljudele mõistetav – paneme lemmiku kaalu peale ja saame tema kehamassi. Kehakonditsiooni hindamisel märgitakse üles lemmiku keha rasvaprotsent. Hindamine toimub kompimise ja vaatluse teel. Sama kehakaaluga loomad võivad välja näha täiesti erinevad. Nt väike koer, kes kaalub 10 kg võib olla tugevas ülekaalus, samas keskmist tõugu koer, kes kaalub 10 kg – tugevas alakaalus.

Loomaarstid kasutavad kehakonditsiooni määramiseks spetsiaalset skaala süsteemi 1-9, kus skaalanumber 1 iseloomustab tugevalt nälginud koera ja skaalanumber 9 tugevalt ülekaalulist koera. Ideaalne kehakonditsioon koertel on 4-5. Kui koera kehakonditsioon ei vasta skaala piiridele – nt, on paksem, kui skaalanumber 9 kirjeldus ette näeb, märgitakse koera kehakonditsiooni suuremaks: nt 11/9.

 Kuidas ise kodus määrata oma lemmiku kehakonditsiooni

Lemmiku kehakonditsiooni saab hinnata kompamise teel. Selleks on kolm lihtsat toimingut:

  • Pange oma käed lemmiku külgedele (roietele) ja tehke talle saba suunas pikk pai. Tagumisi roideid peaks olema õrnalt tunda. Kui neid on liiga hästi tunda, võib lemmik olla hoopis alakaaluline, kuigi ka siin tulevad ette n-ö tõustandardid.  Nt hurdad ja borzoid peavadki olema natuke saledamad. Kui pai tehes te roideid ei tunne, võib neid katta natuke liiga jäme „polster“. Oluline on mitte liiga kõvasti vajutada – roideid peab tundma õrna paituse peale. Tiheda karvaga koertel on seda kontrolli natuke raskem teha, sest karvkate võib mõjutada tunnetust.
  • Jälgige lemmikut küljelt – tema kõhujoon (rinnakust kubeme suunas) peaks olema tõusev, mitte horisontaalne või alanev. Väike kõhuvoldike on lubatud kassidel, kuid ka sel juhul peaks kõhujoon olema tõusev (kassidele on lubatud erandid, erilised nagu nad on).
  • Ülevalt vaadates peaks lemmiku talje olema nähtav. See on koht, kus paljud kasutavad fantaasiat ja leiavad talje üles ka siis, kui seda tegelikult väga ei ole.

Kui te kahtlustate, et Teie lemmik ei ole ideaalses kehakaalus, pöörduge abi saamiseks loomaarsti poole. Lemmiku kaalu võib lasta hinnata nt iga-aastase loomaarsti visiidi käigus.

Ülekaalust tekkivad tervisehädad

Ülekaalulisus on suur terviseprobleem, mis toob endaga kaasa täiendavaid terviseriske, mis hakkavad mõjutama tugevalt lemmiku elukvaliteeti. Nt tekitab ülekaal kehas kroonilise põletiku fooni, mis on inimestel nt vähi tekke eelsoodumuseks.

Samuti mõjutab ülekaal lemmiku elukestvust (lühendab seda), võib mängida rolli diabeedi tekkes, mõjutab hingamist ja südametööd. Ülekaalulised loomad on suurema anesteesiariskiga, mis muudab igasugused operatsioonid keerulisemaks ja kallimaks.

Nt suuremat tõugu (ja eriti vanematel koertel) tekitab ülekaal suuremat koormust liigestele ja lemmikul võib tekkida raskusi ja valu kõndimisel, ülestõusmisel, trepist tõusmisel ja laskumisel.

Kui tahate aru saada, mis tunne võiks olla ülekaaluga lemmikul, mõelge ülekaalulise inimese peale – neil on raskused liikumisel, koormuse tõstmisel muutub nende võhm, hingamine ja südametöö. Valud liigestes ja langenud immuniteet. Kroonilised kaasuvad haigused, kehv uni. Paljud probleemid kaovad kui ülekaal saadakse kontrolli alla.

 Mida teha ülekaalulise lemmikuga?

Omanikud ise tihti ei märka oma lemmiku ülekaalulisust. Pigem kuulevad nad seda kommentaari külla tulnud sõpradelt või lähedastelt. See on n.ö kanapimedus, kus omanik ise lihtsalt ei näe seda muutust, nagu me ise ei näe nt omaenda laste kasvu, sest me elame nendega igapäevaselt koos. Ülekaalulisusele viitamine võib ilmneda ka loomaarsti visiidil. Kui nii on, siis loomaarst ongi see õige allikas, kelle käest uurida, kuidas ülekaalulise lemmikuga edasi toimetada.

Loomaarsti juures välistatakse eelnevalt erinevad ülekaalu tekitavad või soodustavad haigused ja seejärel soovitatakse üle vaadata lemmiku toitmiseplaan. Vajadusel viiakse sinna sisse korrektuurid toidu, toidu koguse ja toitmiskava osas. On lemmikuid, kellele piisabki vaid toitmisplaani ülevaatusest normaalkaalu saavutamiseks. Kuid on koeri, kellega peab rohkem vaeva nägema, sest nad tunnevad väga tugevat nälga ja toiduotsing või -nurumine võib osutuda omaniku jaoks äärmiselt häirivaks. Sellistel patsientidel tuleb rahuldada nälja tunnet, seejuures kinni pidada ettenähtud päevasest kaloraažist.

Variandid on pakkuda lemmikule kuivtoidu asemel märgtoitu või asendada osa lemmiku päevasest toiduvajadusest märgtoiduga. Kaalulangetuseks ettenähtud märgtoidud pakuvad lemmikule täiskõhu tunnet vee mahu arvelt ja seejuures annavad sellised konservid grammi kohta vähem kaloreid.

Väga mõnus asendus on ka FoodStudio koertepuljongid, milles on 0 rasva ja seetõttu on just see puljong väga hea vahepalana või isutõstjana kuivtoidu peale kallates. Kaalulangetustoidud koertele on tihti kõrgema kiusisalduse ja madala rasvasisaldusega, mis muudab toidu mõnevõrra vähem maitsvaks. Puljongit peale kallates paraneb lemmiku valmisolek kaalulangetustoitu tarbida ja seejuures ei lisa puljong oluliselt kaloreid.

Puljongit võib külmutada jääkuubiku restil ja pakkuda kuubikuid lemmikule vahepaladena  suurepärase tegevusena igavuse peletamiseks ja mõttetöö arendamiseks. Seejuures saab puljongit külmutada väiksematele koertele väiksemate kuubikutena ja suurematele koertele nt suuremas plastiktopsis. Kaalulangetuse perioodil võib puljongiga peaaegu täielikult asendada maiuste andmist (reeglina keelavad loomaarstid ära kõik maiused), seejuures tundes siiski, et omanik saab millegiga lemmikut premeerida liialdamata kaloritega. Erinevad maitsed võimaldavad igal omanikul leida just selle puljongi, mis sobib kõige paremini just nende lemmikule.

Lemmikute ülekaal on järjest enam arutelu saav teema, mille ennetuses on suur osa just lemmiku omanikul. Käige regulaarselt loomaarsti juures ja küsige nende arvamust ja abi ülekaalu ennetamisel või sellega tegelemisel.  Veenduge eelnevalt, et lemmikul ei ole ühtegi muud tervisehäda, mis võiks ülekaalu soodustad. Jälgige toidupakendil oleva toidukoguse juhiseid ja korrigeerige toidu kogust vastavalt vajadusele. Ennetus on alati soodsam ja kergem, kui probleemiga tegelemine.